Sunday, May 10, 2009

Treeningust poliitikani!

Paljudele ''pealtvaatajatele'' tundub, end spordiga tegelevad inimesed ainult treenivad tuimalt ja käivad võistlustel. Tegelikult on igal piisavalt keskendunul sportalsel kindel süsteem, mida nad jälgivad. Üritan anda ülevaate enda hetkesest treeningtsüklist arusaadavalt ehk lihtsas inimkeeles.
Tuurid on vaikselt peale keeratud ja käimas on esimesed ettevalmistusnädalad järgmise hooaja kõrgete sihtide realiseerimiseks! Üritame eelkõige tõsta treeningkvaliteeti ja mingil määral ka mahtudega mängida. Lihtsalt ja arusaadavalt on mai plaanid hakata tegema tasapisi mahtu, kuid mitte ära unustada jõutreeninguid ja intensiivsust. Kuigi viimase kahe osakaal on mais aasta üks madalamaid. Näiteks kui septembris-oktoobris on jõutreeninguid nädalas 2+1(2 tähendab spetsiifilist jõudu ja 1 tähendab maksimum jõudu), siis mais on see tavaliselt 1+0. Sama on ka intensiivsusega- näiteks septembris on süsteem 2+0 või 1+1 (ehk kas 2 intervall trenni, või 1 intervall treening ja 1 võistlus), kuid hetkel (mais) on lihtsalt 0+1 või 1+0 (ehk kas 1 võistlus, või 1 intensiivsem treening nädalas). Kuigi mahtu teeme mais suhteliselt palju, siis erinevus juuni kuuga on see, et mahu treeningutele järgneb mais ka korralik puhkus. See nädal olen teinud 2 puhkepäeva ja 5 treeningut kogumahuga 12 tundi ja 15 minutit, millest I3-4 tuli 30 minutit (I le järgnev number näitab treeningu intensiivsust, arvesta, et võistlustel olen faasis I5, kuid lihtsatel treeningutel I1). Ülejäänud treeningud olid kerged I1-I2, ehk rahuliku tempoga treeningud (tüüpilised mahutreeningud).
Keerame nüüd teemat 90 kraadi ja maandume sõjaväe valdkonda. Nimelt see nädal hakkasin mõtlema, et tegelikult ma nii vigane ka pole, et peaks sellest kohustusest eemale hoidma. Tean seda, et kui lõpetada gümnaasium, siis olen ma automaatselt nende vaateväljas ja nad lausa broneerivad mulle koha kuskil pataljonis. Kuigi mul kogemus puudub, siis olen suhteline kriitiline Eesti sõjaväe osas, see tuleneb sellest, et ma olen lihtsalt nii kindel, et see Eesti sõjavägi on üks jalad laual logelemine. Põhimõte on mul aga selline, et kui midagi teha, siis hästi. Tahan jõuda oma jutuga nii kaugele, et kui minusugune härra, suure eneskindluse ja egoga, peaks minema sõjaväkke, siis ainult sinna, kus saaks olla asja eest ja teha tööd. See võib kõlada natuke karmilt ja muinasjutuliselt, ent just nimelt sihin ma Prantsuse võõrleegionit, kus sind pannakse proovile nii vaimselt, kui füüsiliselt (asjahuvilistele soovitan järgmist filmi, kuid kindlasti mitte lastele, ega nõrganärvilistele: http://video.google.com/videoplay?docid=-6777372516104300363). Mõtlema panevad mind ainult 2 tegurit. Esimene on see, et täielik väljaõpe kestab 5 aastat (saab ka varem ära tulla, aga siis pead leppima, et oled allaandja). Teiseks peab tunnistama, et see võib jäta tugeva jälje su psüühikale ja see pole tavaline, kui katus seal ära sõidab.
Kuid enne kõikke, tuleb läbida üks karm sisseastumiseksam, mille ületamine olevat ka omaette kunst. Eks varsti paistab, mis otsuse keegi meist teeb.

Olen jälginud ka põgusalt Eesti valitsuse tegemisi ja meele teeb kurvaks see, et jätkuvalt ei leita üksmeelseid otsuseid. Kahjuks kriis ei oota, millal Lang ja Padar ära lepivad või ''päästetee'' leiavad. Samas tuleb kiita erasektorit, kes üritavad ihu ja hingega võidelda kriisiga ja kindlasti tugevamad tulevad sellest veel tugevamatena välja.
Miks ei võiks riik võtta õppust era sektorilt, sest nemad on tegelikult need, kes kärbivad palkasid ja teevad kõik, et end veel ''vee peal hoida''. Põhjus on vist selles, et riigil on hea öelda, et neil on kõik faktid ja palgad paberitel kirjas, millega vihjatakse sellele, et pabereid muuta ei saa ...või ei tohi. Pigem ma arvan, et avaliku sekotri inimesed on piisavalt mugavad ja üldiselt ei viitsita midagi muuta ega korda saata. Mugavus ja viitsimatus tuleb ilmselgelt liiga heast elust!

Kuid kõigele lisaks peab mainima, et täna on ju ometi emadepäev! Kinkige oma emale kasvõi üks kallistus ...ja uskuge mind, hoolimata kriisist, ei kaota te midagi! Ilusat emadepäeva kõikidele emadele ...ja vanaemadele! NB! Pildil on minu maailma parim ema!

No comments: