Võistlustuur viis seekord Hovdenist välja. Plaan oli siis tehtud, et Håkoniga läheme Tønsbergi, kus ta onu elab ja seal ligidal toimuvad ka võistlused. Sõit Tønsbergi
poole hakkas reedel, kui asjad pakitud ja kõik auto peal. Esimeses peatusesse, Åmotisse viisime Sindre ja siis edasi Håkoni koju, Åmdali. Håkoni ema pakkus
væga head pizzat ja pärast seda sõitsime edasi ja enne kohalejõudmist sõime kergelt Larvikus.
Öömaja saime siis Håkoni onu ilusas hubases kodus.
Järgmine päev ärkasime varakult, sest mu start oli juba kell 10 ja oli vaja veel suuski proovida ja määrida. Võistlus toimus Sandefjordis ja võistlusel sõitsime 2 korda 15km ringil. Stardis panid maratnihundid kohe muidugi tempo peale ja kuna polnud ammu nii pikal distansil võistelnud, siis alustasin alguses natuke vaiksemalt. Kuigi pärast starti kujunesid kerged grupid, siis paraku mina sõitsin praktiliselt terve võistlusmaa üksinda, püsides kindlalt neljandal positsioonil ja vahel nägin ees kahte võistlejat, keda ma üritasin küll teise ringi alguses kätte saada, ent kahjuks tulutult. Lõpus juba lasin kergema käigu sisse, sest ei ees, ega taga polnud kedagi näha. Kahju oli see, et puudus väikegi konkurents- minu vanuseklassis ainuke, teine osaleja, kaotas natuke üle 10 minuti.
Pärast võistlus otsustasin, et peab ikka MaCist läbi kæima ja õhtul vedelesime niisama televiisorit vaadates ja lobisedes. Paraku pärast võistlust hakkas suhteliselt tugev valu seljas, mis mõnes asendis oli olematu, aga mõnes asendis väga valus. See valu piinas mind kogu nädalavahetuse ja piinab kohati praegugi. Trenni ma ennem tegema ei hakka, kui valu üle läinud või arstile selg ette näidatud.
Pühapæeval, käisin Håkoni ja Sindre võistlust vaatamas. Vaadata ei ole pooldgi nii huvitav kui ise võistelda, aga seekord ma tegin pilte ja andsin juua.
Kuulasin kergelt muusikat ja silm hakkas kinni vajuma...
Läksin varakult magama, sest üks tore nädalavahetus oli mind vist täitsa läbi võtnud!
No comments:
Post a Comment