Aprilli viimane nädal...

See oli ühel ilusal laupäeval, kui terve nädala jooksul leidus palju aega päiksel pilvedevahelt välja tulla,et maad soojendada ja ühel ilusal hommikul, enne seda, kui suur hulk rahvast ennast suusaradadele jõudis ajada. Just siis, kui paljud kodumaa eakaaslased istusid koolipingis ja kirjandi kirjutamisega pead ragistasid, vuras väike Henri, lühikestes pükstes, suuskadega mööda suusaradu. Ta oli rahul nagu orav, kes tunneb rõõmu sellest, kui on söökiks näpsanud ühe tammetõru, et kõhutäit saada.
Teisipäeval, õrna päikese saatel anti lähe Minu selle hooaja viimasele võistlusele Nos opp. Kindlasti peaks mainima ka ära lume, sest on inimesi kellel, sellekohta ettekujutus puudub. See oli kunst-kristalne lumi, mida hoidis koos õrn sulavesi kristallide vahel. Pehme lumi, mille peal kukkuda on pehme, ent märg, ja millest kõva suusarada ehitada on lootusetu. Lühidal- suusasõit paksus, märjas lumes. Start anti mäesuusakeskuse juurest ja võistlus lõppes ligi 400 meetri võrra kõrgemal, mäeotsas! Eks ta üks suhteliselt piinav ''nautimine'' oli, ent see tunne, mis mind pärast valdas, oli seda pingutust väärt.
Kolmapäeval pärast kooli toimus treeneri 1. astme kursus, kus õpetati natuke algelisemaid treeneri teadmisi ja räägiti erinevtest treeningutest. Hiljem spetsialiseerusime ka murdmasuusatamise valdkonnas, kus esimese aasta õpematerjal koosneb kõige pisemate ehk 8-13 aastaste laste-noorte treeningmudelist. Lühidalt kokkuvõtet tehes võib mainida, et laste jaoks ongi asja mõte arendada suusatamist ja tehnika poolt nii, et see kõik oleks huvitav ja pakuks arenevale organismile naudingut. Jõu-, kordinatsiooni-, tasakaaluharjutusi saab läbi viia vägagi meeldivalt ja põnevalt!
Lisaks toimus nii teoorias, kui ka praktikas suusaradade ja atraktsioonide ehitus ja treeningute läbiviimine.
Kui ma midagi Eesti spordikoolide süsteemis silmagi pilgutamata muudaks, siis oleks see kindlasti see, et igal spordikooli lõpetajal peaks olema vähemalt esimese kategooria treeneripaberid käes!
Neljapäeval tegime ühise suusaretke oma treeninggrupiga (treenerid ja õpilased). Leidsime ühe ilusa koha, kus sai grillida, lobiseda ja lõkkeääres istuda. Pärast toimus ka suusahüppe võistlus.
Laupäeval heitsin pilgu ka küpsuskirjandi teemadele ja peaks mainima, et häid teemasid oli palju.
Eeldatavasti oleksin kirjutanud teemal Loodus ei andesta vigu, kus oleks juttu teinud sellest, kuidas rahvas on juba kontrolli alt välja läinud, kuidas maksame me loodusele kõvasti-kõvasti kätte ja kuidas probleemile lahendus leida. Kuid häid teemasid oli veel ja loodan, et kõik küpsuse kirjanikud said laupäeval edukalt oma kirjandi teostatud.
Mõtlesin ka ise pühapäeval proovida kirjandit kirjutada, ent kahjuks pärast 3 tunnist trenni ja maitsvat lõunasööki nõudis väsinud organism paaritunnist lõunauinakut. Siin ma siis istun ja kirjutan, kuid mitte vähem tähtsat ...blogi.