Friday, June 22, 2012

Wherever you go, go with all your heart!

Tavaliselt on nii, et väljas sajab vihma ja on tuuline, vahel harva satub selliste päevade vahele ka mõni üksik päiksepaisteline ilm. Nii juhtus eile- ilm oli ilus ja päike säras kõrgel taevas. Mina muidugi käisin ujumas, tegin trenni ja peale aktiivset tegevust otsustasin kõik oma trenni riided ja muu varustuse õue päikese kätte jätta. Kui täna rattaga õhtul koju jõudsin ja ratast kuuri kõrvale parkima asusin, avastasin, et hoovi peal vedelevad kahtlaselt tuttavad vihmast läbivettinud rätikud  ...ja muidugi ka muud kraami. Ei teagi nüüd, kas hakkab tõesti nii varakult Alzheimer külge!?
Kui tõenäoliselt suurem enamus eestlasi tõttas täna maale jaani tähistama, võtsin mina varahommikul suuna rattaga laborisse. Kui tugeva vihma saatel kella seitsme ajal hommikul laborisse jõudsin oli mõnus märg olla. Vahetasin siis kiirelt riided ja alustasin oma lemmik protseduuri- vere võtmist/andmist ...või kuidas iganes seda ka ei kutsuta. Viimase paari nädala jooksul läbi viidud vere protseduurid on õpetanud mind keskenduma ja mitte teadvust kaotama. Veendusin, et selleks ei ole vaja nuuskpiiritust, vaid piisab väga elementaarsetest võtetest ja keskendumisest. Igatahes peale hästi läbitud vereproovi ootas mind juba tuttav trenazöör.
Esimene tund: pulss ca. 140 lööki minutis ja võimsus 220-250 W. Teisel tunnil tõstsime südamelöögid 150 ligidale ja võimsuse üle 250 W. Peale kahte tundi ootasid ees mõned poole minutilised kiirendused. Parimal katsel sain võimsuse napilt alla 1000 W. 
Numbrid pole aga siin kohal need, millest rääkida tahtsin- hoopis olulisem on teada saada, miks seda kõike vaja on? Tutvustan teile natuke uuringute köögipoolt, mille eesmärgiks on uurida ühe magusaine mõju lihastes.

Tänase päeva puhul algas minu roll paastuga. Eilne õhtusööki kella 5 ajal oli minu viimane toidukord enne tänaseid uuringuid. Lubatud oli vaid vee tarbimine. Seega, kui hommikul üles ärkasin ja söömata rattaga laborisse sõitsin, ootas mind ees vereproov, kus mõõdeti vere koostist. Teatavasti pikaajaline söömata olek langetab veresuhkru taseme organismis üsna madalale. Et sellele kinnitust saada ja veresuhkru tase viia väga madalale, ootas mind ees suhtelist pikk ja mõõdukalt intensiivne füüsiline koormus (75% maksimaalsest pingutusest). Eelnevate testide põhjal saadi maksimaalsed näidud kätte. Seega olid piirid kindlates raamides ette antud. Minu ülesanne oli hoida lubatuid numbreid. Esimese kahe tunni eesmärk oli ''puhastada'' niinimetatud vastupidavus lihaskoed. Peale kaht tundi ootasid ees kiirendused, mille eesmärk oli ''puhastada'' niinimetatud sprindilihaskoed. Eestis on üsnagi levinud sportlaste seas lihasuuringud, mille käigus tehakse kindlaks, et kas sportlasel on lihastepoolne soodumus lühikestele või pikematele vahemaadele. See määrataksegi vastavalt vastupidavus või sprindi lihaskoe alusel- need, mida mina trenazööril energiast tühjaks pidin sõitma.
Peale paastu ja füüsilist koormust (rattaga sõitu) oli saavutatud väga madal veresuhkru tase organismis. Ees ootas kohe vereproov, mille eesmärk oli teada saada plasma glükoosi, plasma insuliini ja plasma glükogeeni tasemed veres. Kuidas seda saavutatakse? Vereproovi ajal täidetakse üks anum verega. See jahutatakse kergelt ja pannakse masinasse (masin pildil).
Masin, kuhu verd täis anum on asetatud, teeb 4000 pööret minutis. Kokku pöörleb mu kallis veri seal 15 minutit. Sellega saavutatakse vere jagunemine kolmeks sektoriks: alumine osa - punased verelibled (ca 42%), keskmine osa - valged verelibled (vähem kui 1%) ja ülemine osa - plasma. Pildil vere anum peale masinas pöörlemist.
Järgmise etapina eemaldatakse plasma ja jaotatakse see omakorda kolme väikse anuma vahel. Ülejäänud veri (punased verelibled ehk punane vein ja valged verelibled) visatakse ära.
Plasma jaotatakse kolmeks, sest uuritakse kolme erinevat näitu plasmas (plasma glükoosi, plasma insuliini ja plasma gükogeeni). Seepärast ka nimetus plasma glükoosi, insuliini ja glükogeeni ees. Lõpetuseks säilitatakse neid kolme erinevat anumat (plasmat) miinus 80 kraadi juures, kuni bioanalüütikud nendega tööle asuvad.
Selliseid protseduuri viiakse läbi ühe uuringu päeva jooksul kokku 10 korda (üks kord enne ratta sõitu ja peale ratta sõitu iga 30 minuti järel kestvusega 4 tundi).
Samas kui tulla tagasi uuringu eesmärgi juurde- magusaine mõju lihastes, võib tekkida küsimus, et millal ja kuidas lihased mängu võetakse!? Magusaine teatavasti suurendab glükoosi transpordi lihastes. Esimene kord lõigatakse väikene tükk lihasest peale füüsilist aktiivsust. Selle eesmärk on teada saada süsivesikute sisaldus (hulk) lihases. 4 tundi hiljem tehakse järgmine lihaseproov samal eesmärgil. Lihase analüüs on kallis ja aeganõudev protsess- ca 10 grammi lihasest ''lihvitakse'' ja seejärel uuritakse süsivesikute hulk. 
Peale päeva esimest lihasproovi tarbisin kehakaalule vastavalt süsivesikuid (nii vedelal (jook), kui tahkel (toit) kujul). Samuti pidin manustama ühe tableti, mis minule teadmata oli kas magusaine või platseebo. Rohkem infot saan uuringute lõppedes. See magusaine on organismis aktiivne ainult kõrge veresuhkru taseme korral, seega oli oluline saada kindel kogus süsivesikuid kord tunnis ja tõsta kiirelt veresuhkru taset. 

Selline lühike ülevaade uuringust! Learning by doing! 

Uuringute eestvedaja- minu õppejõud-mentor, teeb seda järjekorras mitmenda magistritöö raames. Kummutan ka väite, et ''mis Taanis viga uuringuid teha- rikas riik aitab.'' Teatavasti ei ole sellised uuringud väga odavad- ülikool aitab sind osaliselt, aga enamus rahast/sponsoreid pead sa ise leidma. Müts maha selliste magistrantide ees!

Ma nautisin igat minutit laboris- kõik väga targad ja muhedad inimesed üheskoos moodustavad ühe nauditava töö keskkonna. Töö laboris kestab veel kaua- sportlasi, keda samad testid ees ootavad on veel oi-oi kui palju.
Minu väike mõttevälgatus tänasest päevast- miks mitte seostada magistratuuris sport medicine ja nutrition?!

No comments: